| Ch.27 p.141 para.5 sent.2 | I laila ʻo Kāʻeloikamalama, ke kupua nui nāna e pani ka puka o ka peʻa kapu o Kūkulu o Tahiti, kahi i hūnā ʻia ai ʻo Kaʻōnohiokalā. | there was Kaeloikamalama, the magician, who closes the door of the taboo house on the borders of Tahiti, where Kaonohiokala was hidden. |
| Ch.27 p.143 para.1 sent.1 | Haʻi akula ʻo Mokukelekahiki iā Kāʻeloikamalama i kona ʻike ʻana i ka moʻo. | Mokukelekahiki told Kaeloikamalama how he had seen the lizard. |
| Ch.27 p.143 para.1 sent.2 | I ia manawa, lele akula ʻo Kāʻeloikamalama me Mokukelekahiki mai luna mai o Nuʻumealani, he ʻāina aia i ka lewa. | Then Kaeloikamalama flew down with Mokukelekahiki from the heights of Nuumealani, the land in the air. |
| Ch.27 p.143 para.2 sent.2 | I ia manawa, ʻōlelo akula ʻo Kihanuilūlūmoku (ka moʻo) iā Kahalaomāpuana, “I hiki mai auaneʻi kēia mau kānaka e lele mai nei i o kāua nei, a laila, e luaʻi aku wau iā ʻoe, a kau ma ka āʻī o Kāʻeloikamalama. | then said Kihanuilulumoku to Kahalaomapuana, "When those men get here who are flying toward us, then I will throw you out and land you on Kaeloikamalama's neck, |
| Ch.27 p.143 para.3 sent.1 | ʻAʻole i ʻupuʻupu iho ma hope iho o kā lāua kamaʻilio ʻana, halulu ana ʻo Mokukelekahiki lāua me Kāʻeloikamalama ma ka puka o ka hale. | Not long after, Mokukelekahiki and Kaeloikamalama thundered at the door of the house. |
| Ch.27 p.143 para.3 sent.2 | I nānā aku ka hana o ua moʻo nei, e kū mai ana ʻo Kāʻeloikamalama me ka lāʻau pālau, ʻo Kapahiʻelihonua ka inoa, he iwakālua anana ka loa, ʻehā kanaka nāna e apo puni. | When the lizard looked, there stood Kaeloikamalama with the digging spade called Kapahaelihonua, [The Knife-that-cuts-the- earth,] twenty fathoms its length, four men to span it. |
| Ch.27 p.143 para.3 sent.3 | Manaʻo ihola ka moʻo “he luku kēia,” aia naʻe, e ʻōniu ana ʻo Kāʻeloikamalama i ka lāʻau pālau i ka wēlau o kona lima. | Thought the lizard, "A slaughterer this." There was Kaeloikamalama swinging the digging spade in his fingers. |
| Ch.27 p.143 para.4 sent.2 | Ma ia wā, kau maila ka weli iā Kāʻeloikamalama mā, hoʻomaka lāua e holo mai ke alo aku o ua moʻo nei. | Then fear fell upon Kaeloikamalama and his companion, and they started lo run away from before the face of the lizard. |
| Ch.27 p.143 para.5 sent.1 | I ia manawa, luaʻi aku ana ʻo Kihanuilūlūmoku iā Kahalaomāpuana, kau ana i luna o ka ʻāʻī o Kāʻeloikamalama. | Then Kihanuilulumoku threw out Kahalaomapuana, and she fell upon Kaeloikamalama's neck." |
| Ch.27 p.143 para.5 sent.2 | Nīnau aʻela ʻo Kāʻeloikamalama, “Na wai ke kama ʻo ʻoe?” | Kaeloikamalama asked, "Whose child are you?" |
| Ch.27 p.143 para.6 sent.1 | ʻĪ akula ʻo Kahalaomāpuana, “Na Mokukelekahiki, na Kāʻeloikamalama, nā kupua nāna e mālama ka peʻa kapu o Kūkulu o Tahiti.” | Said Kahalaomapuana, "The child of Mokukelekahiki, of Kaeloikamalama, of the magicians who guard the taboo house on the borders of Tahiti." |
| Ch.27 p.143 para.10 sent.1 | “ʻO Kaʻōnohiokalā,” wahi a Kahalaomāpuana, “ka lani kapu a Kāʻeloikamalama lāua ʻo Mokukelekahiki.” | "Kaonohiokala," replied Kahalaomapuana, "the high taboo one of Kaeloikamalama and Mokukelekahiki." |
| Ch.27 p.145 para.1 sent.1 | A lohe ʻo Kāʻeloikamalama lāua me Mokukelekahiki, he mea ʻē kā lāua aloha. | When Mokukelekahiki and Kaeloikamalama heard she was their own child, [their love was strong] |
| Ch.27 p.145 para.1 sent.2 | I ia manawa, kuʻu ihola mai ka ʻāʻī iho, honi akula i ka ihu o ke kaikamahine, no ka mea, ʻo Mokukelekahiki a me Kāʻeloikamalama, he mau kaikunāne no Laukieleʻula, ka makuahine o lākou me ʻAiwohikupua. | then they released her from Kaeloikamalama's neck and kissed their daughter. For Mokukelekahiki and Kaeloikamalama were brothers of Laukieleula, Aiwohikupua's mother. |
| Ch.27 p.145 para.1 sent.3 | ʻĪ akula ʻo Kāʻeloikamalama, “E hele kāua a loaʻa ke alanui, a laila, piʻi aku ʻoe.” | Said Kaeloikamalama, "We will show you the road, then you shall ascend." |
| Ch.27 p.145 para.2 sent.1 | Hele akula lāua, hoʻokahi anahulu, hiki i kahi e piʻi ai, kāhea akula ʻo Kāʻeloikamalama, “E ka Lanalananuiʻaimakua ē! | For ten days they journeyed before they reached the place to go up; Kaeloikamalama called out, "O Lanalananuiaimakua! Great ancestral spider. |
| Ch.27 p.145 para.5 sent.1 | I ia manawa, aʻoaʻo akula ʻo Kāʻeloikamalama, “Eia ko alanui i piʻi auaneʻi ʻoe i hiki i luna, a i ʻike ʻoe hoʻokahi hale e kū ana i loko o ka mahina, aia i laila ʻo Moanalihaikawaokele. | Then Kaeloikamalama instructed her, saying, "Here is your way, ascend to the top, and you will see a house standing alone in a garden patch; there is Moanalihaikawaokele; |
| Ch.27 p.145 para.8 sent.4 | He kama na Kāʻeloikamalama, | Child of Kaeloikamalama, |
| Ch.27 p.146 para.4 sent.2 | Hoʻi maila ʻo ia a ma kahi kaʻawale, e kali ana no ka moe iho e like me ke kuhikuhi a Kāʻeloikamalama. | she waited at a distance for him to go to sleep, as Kaeloikamalama had instructed her. |
| Ch.27 p.146 para.5 sent.2 | Holokikī akula kēia a paʻa ma ka ʻumiʻumi o ka makua kāne, kāhea ihola e like me ke aʻoaʻo ʻana a Kāʻeloikamalama i hōʻike ʻia ma luna. | she ran quickly and seized her father's beard and called to him in the words taught her by Kaeloikamalama, as shown above. |
| Ch.28 p.152 para.5 sent.8 | ʻO Kāʻeloikamalama, | O Kaeloikamalama! |
| Ch.28 p.153 para.7 sent.1 | Pane aku ke kaikuahine, “Na Mokukelekahiki, na Kāʻeloikamalama, na Moanalihaikawaokele lāua ʻo Laukieleʻula.” | Said the sister, "Mokukelekahiki's, Kaeloikamalama's, Moanalihaikawaokele's through Laukieleula." |