| Ch.1 p.3 para.3 sent.2 | I ia manawa, nui loa maila ka nahunahu ʻana a ʻaneʻane e hānau, a laila, hoʻomanaʻo aʻela ʻo Mālaekahana i nā ʻōlelo a ke kahuna i aʻoaʻo mai ai iā ia. | and when the pains came upon her, almost at the moment of birth, then Malaekahana remembered the priest's counsel to her. |
| Ch.3 p.13 para.4 sent.2 | ʻEkolu mau lā o ka uhi paʻapū ʻana o kēia noe i ka moana, a i ka ʻehā o ko ka makāula mau lā ma Kaʻamola i ke kakahiaka nui, ʻike akula ʻo ia, e kū ana ka ʻōnohi i luna pono o Maunalei, akā, ua nui loa ka minamina o ka makāula no ka hālāwai ʻole me kāna mea e ʻimi nei. | Three days the veil of mist hid the sea, and on the fourth day of the seer's stay at Kaamola, in the very early morning, he saw an end of the rainbow standing right above Maunalei. Now the seer regretted deeply not finding the person he was seeking; |
| Ch.3 p.17 para.5 sent.1 | Ua nui loa nā lā ona ma laila o ka noho ʻana, ʻaʻole naʻe ʻo ia i ʻike i kāna mea e ʻimi ai, akā, ma kona ʻano makāula, hoʻomau akula ʻo ia i ka pule i ke akua e like me kona mau lā ma Kaʻuiki. | Many days he remained there without seeing the sign he sought; but in his character as seer he continued praying to his god as when he was on Kauwiki, |
| Ch.3 p.17 para.6 sent.3 | Oi hele aku ʻo ia mai ka manawa ʻuʻuku o kahi puaʻa a nui loa , a na ka puaʻa nō e hele. | and the journey lasted until the little pig he started with had grown too big to be carried. |
| Ch.10 p.55 para.2 sent.1 | I ia manawa a kona kaikuahine muli loa e hāpai ana i kēia leo kaukau i mua o ʻAiwohikupua, a laila, ua hoʻomāʻeʻele ʻia ka naʻau o ko lākou kaikunāne i ke aloha kaumaha no kona kaikuahine, a no ka nui loa o ke aloha o ʻAiwohikupua i ko lākou pōkiʻi, lālau maila a hoʻonoho ihola i luna o kona ʻūhā a uē ihola. | When his youngest sister raised this lamentation to Aiwohikupua, then the brother's heart glowed with love and longing for his sister. And because of his great love for his little sister, he took her in his arms, set her on his lap, and wept. |
| Ch.11 p.57 para.3 sent.1 | I ia manawa a ʻAiwohikupua mā i haʻalele aku ai i nā kaikuahine ma Honoliʻi a lawe pū aku iā Kahalaomāpuana, nui loa ihola ke aloha a me ka uē ʻana no ko lākou kaikaina. | When Aiwohikupua's party forsook his sisters at Honolii and took Kahalaomapuana with them, the girls mourned for love of their younger sister, |
| Ch.14 p.71 para.4 sent.2 | A hala ʻelima nalu, ʻaʻole i loaʻa ka hea mai a Lāʻieikawai iā ia nei, no laila, he mea kaumaha loa ia iā Hauaʻiliki ka maliu ʻole mai o Lāʻieikawai iā ia nei, a he mea hilahila nui loa hoʻi nona, no ka mea, ua ʻōlelo kaena mua kēlā iā ʻAiwohikupua e like me kā kākou ʻike ʻana ma nā mokuna ma mua aʻe, a no kēia mea, lana mālie ihola ʻo ia ma kūlana nalu. | until five breakers had come in; no summons came to him from Laieikawai. Then Hauailiki was heavy-hearted because Laieikawai took no notice of him, and he felt ashamed because of his boast to Aiwohikupua, as we have seen in the last chapter. So he floated gently on the waves, |
| Ch.29 p.157 para.1 sent.3 | Ke kuhi nei au he kanaka, he akua nui loa kā! | I supposed him to be a man, a mighty god that! |